3. oktoobril toimus Maardu Rahvamajas siinsete tatarlaste traditsiooniline sabantui. Maardu tatarlaste kogukonna liikmed sisenesid saali, kus hallipaised kogukonna esindajad tervitasid uksteist sudamlikult ja vestlesid elavalt omas keeles. Noorem polvkond tegeles samal ajal lava ja aparatuuri ettevalmistamisega eelseisvaks kontserdiks. Aga paris pisikesed oma kirevates rahvariietes seisid juba aegsasti sissepaasu juures ootamas oma esinemisjarjekorda. Ja astusidki sisse aukulalised: Rustem Gainetdinov – Ulemaailmse Tatarlaste Kongressi osakonnajuhataja ja Timur Seifullen – Eesti Rahvuste Uhenduse juhatuse esimees. Koos linnapea Georgi Bostrovi ja Eesti Tatarlaste Uhenduse esimehe Njadut Prokurooroviga votsid kulalised istet esimese rea aukohtadele. Peale linnapea sudamlikke tervitussonu ja kulaliste esinemisi tulidki lavale artistid. Algas suur kontsert, mille kaigus Ttatrimaalt saabunud elukutseliste esinejate korval astusid ules ka Maardu enda noored ja veel paris pisikesed lauljad ning tantsijad. Sabantui loppes traditsioonilise teejoomisega. Toimetus palus luhikese intervjuu Eestimaa Rahvuste Uhenduse juhatuse esimehelt hr.Timur Seifullenilt. Eestimaa Rahvuste Ьhenduse juhatuse esimees Timur Seifullen. Küsimus: Kuidas te hindate Eestimaa Rahvuste Uhenduse seisukohalt Maardu tatarlaste kogukonda ja millist rolli ta etendab rahvuste uhenduse toos? Vastus: Maardu tatarlaste praegune kogukond on koige vanem tegutsev tatarlaste selts Eestimaal. Tema sunnilugu on seotud 1988. aastaga, mil toimus rahvuste esimene foorum, kus ka tatarlased olid esindatud. Sel ajal oli lubatud selliseid uhendusi nimetada kultuuriseltsideks, nii oli ka tatarlastel algselt sellenimeline selts. Kui tekkis voimalus peale 91. aastat hakata korraldama vaikerahvaste uritusi, saigi sabantui selle koige paremaks vormiks. Ja just nimelt Maardus, sest siin on koige arvukam ja monoliitsem tatarlaste kogukond. Teiseks on siin suureparane staadion ning Maardu on ka geograafiliselt sobiv koht, veidikene eraldiseisev ja koostooaldis linnavalitsusega, kes on meie uritusi ka joudumooda materiaalselt toetanud. Me peame oluliseks ka seda, et pidades siin oma sabantuisid, ei hairiks me sellega linna teisi elanikke. Ja Maardu kogukond on voimeline selliseid uritusi organiseerima, dirigeerima ja otsast lopuni labi viima. Kahtlemata on meie ressursid piiratud, mis seab tokkeid ka meie tegevusele ning tekitab probleeme, kuid me lahendame neid rahulikult, labiraakimiste teel ja suhtlemisega kohalike omavalitsustega. Me oleme suutnud eristada lahendatavaid probleeme lahendamatutest ja nii arukalt liikudes suutnud teostada oma eesmarke, milliste saavutamine on aastakumnetega lainud paremuse poole. Kui raakida tatarlaste kogukonnast uldse, mis on ju valja kasvanud esimesest kultuuriseltsist, siis on kogukondade tegevus muutunud palju mitmekulgsemaks, haarates peale kultuuri veel vaga paljusid eluvaldkondi. Samuti pole sabantui moeldud ainult tatarlastele. Me oleme siia kutsunud ja meile on saabunud alati palju kulalisi Eestist ja mujaltki, kes hea meelega saavad osa meie pidustustest. Sabantui on avatud uritus ja me tunneme oma kulaliste ule roomu. Küsimus: Kuidas on Maardu tatarlaste kogukond liitunud Rahvuste Uhenduse igapaevatooga? Vastus: Rahvuste uhendusse kuulub Eestis kaks tatarlaste seltsi, uks neist on Tatarlaste Kogukond Eestis ja teine seitse aastat tagasi moodustatud kultuurikeskus „Yoldov". Viimane moodustati Narvas loodud esimese tatarlaste uhenduse 75 aastase juubeli puhul, kuigi Narva uhendus ei olnud kaugeltki esimene tatarlaste kogukond Eestis. On teada, et naiteks 1904. aastal andis tsaarivalitsus Tallinna kesklinna kalmistule tatarlastele oma matmispiirkonna, kuid selle fikseerimiseks kogukonna algusaastaks puuduvad vajalikud dokumendid. Koikides uhiskondlikes organisatsioonides on oma tousud ja moonad. Praegu voib oelda Eesti tatarlaste kogukonna kohta, et on peale kasvanud uus noorte ja laste polvkond, kes on ule votmas vanemate traditsioone. Vahepeal oli just noorte puudusel tegevus paiguti haabumas. Viimase Rahvuste Uhenduse foorumi ajal Rahvusraamatukogus toimus Raekoja platsil suur etnolaat, kus olid esindatud ka tatarlased oma toiduleti ja kultuuriga. Esinemas oli palju lapsi ja noori. Seega on tekkimas uus elujoud, mis paneb vahemusrahvaste uhendused jalle liikuma. Tatarlased on teiste vahemusrahvaste seas olnud vaga tublid, mille ule on siiralt hea meel.
http://loveepicentre.com/taketour.php - http://loveepicentre.com/uploades/photos/8.jpg italian single dating site http://loveepicentre.com/ - dating fitness punk girl dating suite speed dating glasgow http://loveepicentre.com/taketour.php - 100 free nj online dating dating women from nikolaev online dating http://loveepicentre.com/faq.php - dating profile writing help list of free dating sites
0
